Vannitoa valamu kõrgus – kõige olulisem ja kõige kasulikum teave

Vannitoa remont on sageli seotud mitte ainult seinte kujunduse muutmisega, vaid ka sanitaartehnika ostu ja paigaldusega. Neid valides tuleb arvestada paljude teguritega. Üks olulisemaid on valamukapi, äravoolu ning duši-, vanni- ja valamusegisti paigalduskõrgus. Miks on see nii oluline? Kas iga mudel paigaldatakse ühtemoodi? Vastused muu hulgas neile küsimustele leiad artikli järgnevast osast.

Valamu paigaldus – kõrgus

Valamut valides tuleb arvestada, et selle paigalduskõrgus sõltub suurel määral valitud tüübist. Olulised erinevused tulenevad eeskätt selle otstarbest. Teisiti näeb välja laste, eakate või puuetega inimeste tarbeks mõeldud sanitaartehnika paigaldus. Suurt rolli mängib ka kinnituse viis. Pealtpaigaldatav valamu peaks lõppkokkuvõttes paiknema veidi teisel kõrgusel kui seinale kinnitatav. Selle paigaldus mõjutab märkimisväärselt mitte ainult vannitoaruumi ilmet, vaid ka igapäevaste toimingute mugavust.

Sage viga on lähtuda üksnes kehtivatest normidest ja spetsialistide soovitustest ning jätta pereliikmete individuaalsed vajadused kõrvale. Ometi on just see, millisele kõrgusele valamu seinale kinnitatakse, kasutajate jaoks kõige olulisem. Seetõttu on ülioluline, et igaüks tunneks end vannitoas võimalikult mugavalt. Kui peres on väikesed lapsed, võib valida lisana astmelaua, samas kui valamuga vannitoakappide kõrgus tuleks kohandada täiskasvanute järgi.

Milline on valamu optimaalne kõrgus?

Praegu ei ole ühtegi õigusnormi, mis üheselt määraks valamu lõpliku paigalduskõrguse. Varem lähtuti 1974. aasta väljaandes pt. Warunki Techniczne Wykonania i Odbioru Robót Budowlano-Montażowych: Instalacje sanitarne i przemysłowe kirjeldatud põhimõttest. Selle järgi pidid sanitaarseadmed, sh valamud, olema paigaldatud umbes 75–80 cm kõrgusele põrandast. Tänapäeva naiste ja meeste keskmist kasvu arvestades ei ole need andmed enam ajakohased. Kuna keskmine kasv on ligi sajandi jooksul tõusnud (naistel 14 cm, meestel umbes 13,6 cm), oleks sellisel kõrgusel paikneva valamu kasutamine vähe mugav.

Pärast ülaltoodu arvestamist paigaldatakse valamud praegu enamasti 85 cm kõrgusele põrandast. Selliseid parameetreid on juba mõnda aega peetud optimaalseteks. Hoolimata omaks võetud standardist tuleb paigaldamisel eelkõige arvestada valamu koos kapiga äravoolu kõrgusega, mis asub tavaliselt 50–65 cm põrandast. Võtmeküsimus on selle ühendamine kanalisatsiooniavaga sifooni või poolsifooni abil. See peaks toimuma loomulikult, ilma tarbetute keerukusteta. Teine oluline küsimus on segisti paindvoolikute ühendamine sooja ja külma vee ühendustega, mis paiknevad tavaliselt maksimaalselt 10 cm kõrgemal. Uut sanitaartehnikat valides tuleks need aspektid arvesse võtta.

Pealtpaigaldatava valamu kõrgus peaks olema sama mis seinale kinnitataval mudelil, ehk kui vastunäidustusi ei ole, paikneb selle ülemine serv 85–90 cm põrandast. Tasapind paigutatakse vastavalt madalamale — lahutades sellest väärtusest valamu enda kõrguse.

Valamute paigaldus lastele, eakatele ja puuetega inimestele

Koduse vannitoa planeerimisel tuleb arvestada kõigi sanitaartehnika kasutajatega. Kahe valamu ostmine ei ole aga mõistlik lahendus. Seetõttu tasub valida kompromiss. Kui peres on lapsi, tasub miniatuurse valamu kõrvale paigutamise asemel osta spetsiaalne astmelaud, mis hõlbustab tavamudeli kasutamist. Teisiti on lood asutustega, nagu sõimed või lasteaiad, mis oma funktsiooni tõttu peaksid olema varustatud kahte tüüpi vannitubadega, mis on täielikult kohandatud nii kõige noorematele kui ka täiskasvanutele. Üldiselt aktsepteeritud norm on paigaldada kuni 3-aastastele lastele mõeldud valamud 55–60 cm kõrgusele. Vanemate laste puhul tuleks seda kõrgust vastavalt suurendada — keskmiselt iga 2 aasta järel 5 cm võrra.

Sanitaartehnika väljavahetamisel tuleb silmas pidada ka puuetega ja eakate inimeste hügieenitoimingute mugavust. Sõltuvalt iseseisvuse tasemest ja ohutusest jääb vannitoa valamu kõrgus tavaliselt 80–85 cm vahemikku põrandast. Hoolimata üksikasjalike juhiste puudumisest peaks selline kaugus põrandast tagama selle vabalt kasutamise. Ratastoolis liikuvad või nn käimisraami kasutavad inimesed vajavad valamute ja muu sanitaartehnika paigaldamisel individuaalset lähenemist. Oluline on erilahendus ettepoole nihutatava kausi ja tööpinna servadega, tänu millele ei pea eakas liikumisabivahendit kõrvale panema ning saab sooritada igapäevaseid toiminguid.

Sanitaarseadmete valik ja paigutus peaks eelkõige arvestama kasutajate individuaalseid vajadusi. Valamu, vanni, dušialuse ja tualetipoti õige kõrgus on ohutuse ning mugavuse garantii igapäevaste hügieenitoimingute tegemisel.