Vannitoa hõbekala – kuidas kutsumatut külalist vannitoast tõhusalt ja jäädavalt välja paluda?

Isegi kõige kaunimalt sisustatud ja laitmatult puhas vannituba võib saada pesaks külalisele, keda oma vannituppa vaevalt keegi sooviks – vannitoa suhkrukalale. See putukas on täiesti ohutu, täiesti ebasoovitav ning sellest on lihtne tõhusalt vabaneda. Kuidas temast oma vannitoas lahti saada? Piisab mõnest lihtsast toimingust, et ta enam tagasi ei tuleks!

Vannitoa suhkrukala – kuidas seda ära tunda?

Alustada tasub sellest, et paanikaks pole põhjust, kui teda vannitoas kohtad. Inimesele on ta täiesti ohutu ja kahjutu (ei hammusta ega levita haigusi; mitte aga raamatutele ja riietele – need ta võib ära süüa!), kuid ta on… noh, ikkagi putukas. Neid pole vannituppa kellelgi tarvis; nad võivad hirmutada, vastikust tekitada ja rikkuda muu poolest laitmatult korras vannitoa kauni esteetika.

Kuidas tõrjuda hõbekalu (suhkrukala teine, rahvapärane nimetus)? Esiteks tuleb ta ära tunda, mis pole kuigi raske. Kui jätta kõrvale tema pikad (tagakeha pikkused) tundlad ja veidi heledamat tooni, lühemad jalad, näeb, et selle putuka tumedam, hõbedane keha meenutab kujult väikest kalakest. Samuti tema siksakiline, kiire liikumisviis. Teda kutsutakse ka hõbekalaks, sest ta sillerdab (hõbedaselt) valguses, mida ta muide kirglikult väldib. Päeval kohtab teda harva; ta ilmub öösiti ja… tekitab enamasti ehmatust.

Paljud küsivad: „suhkrukalad – kust nad tulevad ja miks just minu vannitoas?”. Nad armastavad pimedust, soojust ja niiskust, mistõttu on peaaegu iga vannituba nende jaoks ideaalne elupaik, eriti vannide ja dušinurkade ümbrus. Neid leidub ka pagaritöökodades, kondiitriärides ja köögikappides, sest nende põhitoit on liitsuhkrud, näiteks kartulitärklis, ent nad söövad peaaegu kõike. Kuivatatud lihast ja liimidest (need, millega raamatuid köidetakse!), paberist kuni looduslike kangasteni, millest tehakse riideid – lina, vill, puuvill, siid.

Kuidas suhkrukaladest toas või vannitoas lahti saada?

Paljud mõtlevad, kuidas suhkrukaladest vannitoas lahti saada ja vältida nende tagasipöördumist. Nendest oma vannitoas lahti saamine on suhteliselt lihtne. Tasub aga ka ennetada nende uut (või üldse esmast) ilmumist, tehes vannitoas või toas, kuhu nad end sisse on seadnud, mõned lihtsad, kuid tõhusalt peletavad toimingud.

Esiteks: tuuluta vannituba põhjalikult ja sageli. Mitte üksnes selleks, et see korralikult kuivaks (suhkrukalad armastavad niiskust!), vaid ka selleks, et hoida õiget õhuringlust kogu kodus/korteris ja teistes ruumides. Eriti pärast vanni või duši all käimist tasub vannitoa uks lahti jätta, kui seal pole akent. Hea on paigaldada vannituppa ka ventilaator või asetada üles niiskusekogujaid.

Teiseks: korista vannituba regulaarselt, pöörates erilist tähelepanu raskesti ligipääsetavatele kohtadele. Seal võivad pesitseda mitte ainult suhkrukalad, vaid ka inimesele ohtlikumad ja vähem märgatavad mikroorganismid, nagu seened ja bakterid. Põhjalik puhastamine vähendab oluliselt suhkrukalade ilmumise riski. Tasub ka täita silikooniga väikesed praod ja vuugid, mis vannitoas eri kohtades tekivad. Just neisse õnarustesse võivad suhkrukalad elama asuda.

Ennetusest nii palju. Kuidas aga suhkrukaladest oma vannitoas või muudes ruumides lahti saada ja need välja peletada? Abiks võib olla sidrunimahl või lavendli lõhn, mida paljud putukad, sh suhkrukalad, ei salli. Piisab, kui hõõruda vannitoa plaate pooleks lõigatud ja kergelt muljutud sidruniga või jätta vannituppa koitõrjepalle. Suhkrukalale ei meeldi ka tugev rosmariini, nelgi ja kaneeli aroom – ent neid võtteid tasub pigem kasutada mujal kui vannitoas.

Väga tõhus käsimüügivahend apteegist on boorhape. Sega see tuhksuhkruga ja pühi sellega vannitoa plaadid üle. Suhkur meelitab suhkrukalad ligi, boorhape aga põhjustab allaneelamisel mürgistuse ja surma. Puutudes kokku putuka kitiinkestaga, söövitab ja kahjustab see seda ning kahjustab sageli surmavalt putuka organismi.

Lõpuks võib teha ka lõkse – näiteks suured purgid, mille väliskülg kaetakse kareda materjaliga, et putukad saaksid sisse ronida. Pane purgi põhja lusikatäis suhkrut (pruuni või valget), aseta see vannitoa nurka ja ongi kõik. Suhkrulõhn meelitab nad mööda karedat pinda purki. Välja nad aga ei pääse, sest purgi sisepind on nende tundlate jaoks liiga sile! Hiljem võib suhkrukalad õues vabaks lasta või need hävitada, näiteks põletades või üle keeva veega valades.